Suurte Siirete raamistik
Suurte Siirete raamistik seob protsesse kolmel tasandil: siirded üksikutes süsteemides, järjestikused suured arengusööstud ja tööstusliku modernsuse kujunemine. Alljärgnevalt selgitame kõiki neid mõisteid.
Mis on sotsiotehnilised süsteemid?
Me käsitleme ühiskonda kui sotsiotehniliste süsteemide, mis täidavad inimeste vajadusi (nagu energia, toit, eluase, jäätmekäitlus ja side), võrgustikku. Iga süsteem sisaldab elemente erinevatest valdkondadest, sealhulgas teadus ja tehnoloogia, äritegevus ja tööstus, poliitika ja valitsemine, argielu ning kultuur. Näiteks hõlmab liikuvussüsteem autosid, tanklaid, asfaltkattega teid, liisingut, liikluseeskirju, autoga tööl käimist ning auto omamist kui isikuvabaduse väljendust. Tihedad seosed selliste elementide vahel muudavad sotsiotehnilised süsteemid suurtele muutustele väga vastupidavaks.
Sotsiotehniliste süsteemide komponendid
Mis on sotsiotehnilised siirded?
Sotsiotehniliste süsteemidele on omased pidevad seesmised muutused, kuid enamasti kulgevad need üsna etteaimatavas suunas. Nii näiteks muutuvad arvutid sidesüsteemis aina kiiremaks ning autod liikuvussüsteemis järjest turvalisemaks.
Harvadel puhkudel toimuvad süsteemides aga nihked, mis muudavad pea täielikult nende toimeloogikat. Sellist muutust, mis mõjutab kõiki süsteemi tahke, nimetatakse siirdeks.
Siire toimub kolmel tasandil kulgevate protsesside koosmõjul:
- Süsteem: valitsev viis asjade tegemiseks (nt liikuvussüsteem, mida iseloomustavad suuresti bensiinimootoriga autod ja eratransport).
- Nišid: tehnoloogilised (nt elektriauto) ja sotsiaalsed uuendused (nt sõidujagamine, ökokogukonnad), mis pakuvad valitsevale süsteemile alternatiive.
- Maastik: surve väliskeskkonnast, mis loob soodsa pinna muutusteks (nt kliimamuutused, üleilmne majanduskriis, Pariisi kliimakokkulepe).
Siire toimub siis, kui: 1) maastikusurve avaldab valitsevale süsteemile survet; 2) süsteem ei suuda väljakutsele oma seniste vahenditega vastata; 3) see loob soodsa pinnase uute niššide esiletõusuks, mis asendavad lõpuks olemasoleva süsteemi. Näiteks avaldas 19. sajandi linnastumise laine survet hobuveokitel põhinevale liikuvussüsteemile. See soodustas mitmesuguste niššide teket, näiteks jalgrattad, trammid ja autod. Neist viimane võttis lõpuks kogu süsteemi üle.
Sotsiotehniline siire
Loe rohkem
Mis on suured arengusööstud?
Alates 18. sajandi lõpust on tööstusühiskonda kujundanud viis 40-60 aastat kestvat üleilmset suurt arengusööstu. Iga arengusööstu keskmes on uus tehnoloogia ja sellega seotud kasutuspõhimõtted, näiteks elektrifitseerimine alates 1870., masstootmine alates 1910. või digitaliseerimine 1970. aastatest. Need põhimõtted tekivad esmalt eri niššides, seejärel murravad läbi teatud süsteemides ning lõpuks hakkavad suunama paljude erinevate süsteemide arengut.
Näiteks mõnesid masstootmise põhimõtteid, nagu osade vahetatavus või töö viimine töötajani, rakendati juba 19. sajandil. Kuid alles siis, kui Henry Ford põimis mitmed eri uuendused ning võttis need 20. sajandi alguses autotööstuses edukalt kasutusele, sai masstootmisest eeskuju paljudele sotsiotehnilistele süsteemidele. Tänapäeval tugineb tarbekaupade, eluaseme ja teenuste pakkumine endiselt suuresti masstootmise loogikale ning tarbimiskultuur on lahutamatu osa jõukate riikide kodanike argielust.
Suured arengusööstud ja Suured Siirded
Loe rohkem
Mis on tööstuslik modernsus?
Iga arengusööst on endaga kaasa toonud uskumused, normid ja käitumisviisid, mis said aja möödudes kõigi tööstusühiskondade osaks ning mis kehtivad tänapäevani. Näiteks kui 1874. aastal peeti uuenduslikuks, et Friedrich Bayer palkas oma värvainetehasesse doktorikraadiga keemiku, siis tänapäeval on tehnoloogiaarendus teaduspõhine kõigis süsteemides.
Mis on Suured Siirded?
Omavahel seotud sotsiotehniliste süsteemide pikaajaline koosareng on toonud kaasa tootlikkuse, majanduse ja sotsiaalse heaolu hüppelise kasvu. Samas on see põhjustanud enneolematut keskkonnakahju ega ole pakkunud püsivaid lahendusi ühiskondlikule ebavõrdsusele. Nende ühisjoonte tõttu nimetame seda 250-aastast arengurada Esimeseks Suureks Siirdeks.
Praeguse mitmikkriisi kasvav kiirus, ulatus ja sügavus eeldavad samaväärset vastust – teist Suurt Siiret. Selleks on tarvis toetada uusi nišše, siirdeid üksikutes süsteemides, uut rohelist arengusööstu ning tööstusliku modernsuse enese ümbermõtestamist.
Suured siirded
