Projektid
Siin anname ülevaate käimasolevatest ja juba lõppenud projektidest.
Käimasolevad projektid
Meie praegune töö uurib tööstusliku modernsuse minevikku, olevikku ja võimalikke tulevikke. Kasutame Suurte Siirete raamistikku, et arendada välja uus andmepõhine teooria tööstusliku modernsuse kujunemise kohta. Seda saab kasutada kontekstitundlike, ent samas teostatavate sekkumiste kavandamiseks, mis võimaldaksid tööstusühiskondadel kestlikule arengurajale siirduda.
Tööstusliku modernsuse kriis ja teisenemine, 1900-2055 (2024-2028, rahastaja: Eesti Teadusagentuur)
Kaasaegsed ühiskonnad tuginevad tööstuslikule modernsusele ehk kogumikule loodust, teadust ja tehnoloogiat puudutavatele uskumustele, normidele ja toimimisviisidele. Ajalooliselt on need võimaldanud ühiskondliku heaolu enneolematut kasvu, halvendades samas järsult looduskeskkonna seisundit. Seega vajab kliimamuutuse, elurikkuse kao ja ressursinappusega seonduvate kriiside lahendamine nii mõnegi tööstusliku modernsuse valitseva tunnuse ümbermõtestamist. Lähtudes hiljutisest Suurte Siirete teooriast ning seda edasi arendades 1) kaardistab see uuring tööstusliku modernsuse tõusu ja kriisi 20. sajandil; 2) määratleb riigid, milles tööstusliku modernsuse ümbermõtestamine on kõige tõenäolisem; 3) rakendab tulemusi Eestile. Nii loob uuring uue võrdleva ajaloolise teooria tööstusliku moderniseerumise kohta ja näitlikustab, kuidas selle abil visandada loovaid, ent kontekstitundlikke ning teostatavaid sekkumisi, mis võimaldaksid Eesti ühiskonnal siirduda kestlikule ning õiglasele arengurajale.
Loe rohkem: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/a63770b7-4aa7-4d51-ab7d-8f356c17294d
Tööstusliku modernsuse tõus ja langus (2025-2030, ERC väljakujunenud teadlase grant)
Tööstuslik modernsus, mis hõlmab looduse, teaduse ja tehnoloogiaga seotud uskumusi, norme ja toimimisviise, on oluliselt mõjutanud kaasaegsete tööstusühiskondade arengut. Kuid mitmed selle tunnused pole tänase mitmikkriisi tingimustele enam kohastunud. Seetõttu kipuvad lahendused suurtele probleemidele (nt kliimamuutus) neid tihti hoopis tahtmatult süvendama. Euroopa Teadusnõukogu rahastatud projekt RiDe rakendab Suurte Siirete raamistikku, et parendada meie arusaama tööstusühiskondadest, uurides nende arengu kiirenemist, kriise ja muutumisvõimalusi alates 20. sajandi algusest. Tulemuste põhjal loome uue teooria, mis pakub kestlikkuse uuringute valdkonnale andmepõhise, tervikliku ning ajalootundliku käsitluse tööstuslikust moderniseerumisest.
Funded by the European Union (ERC, project RiDe, project number 101170823). Views and opinions expressed are however those of the author(s) only and do not necessarily reflect those of the European Union or the European Research Council. Neither the European Union nor the granting authority can be held responsible for them.
Varasemad projektid
Varasemas teadustöös keskendusime energia- ja liikuvussiirete kiirendamise võimalustele Eestis. Samuti töötasime välja uudse lähenemise, et mõõta tööstusliku modernsuse pikaajalist arengut ja selle pärandit eri riikides.
Reshaping Estonian energy, mobility and telecommunications systems on the verge of the Second Deep Transition (2019-2023, funder: Estonian Research Council)
Eesti energia- ja transpordisüsteemi toimimisviis põhineb lääne tööstusriikide kogemustel maailmasõdade vahelisest ajast. Hetkel iseloomustavad mõlemat süsteemi suured ja kahjulikud keskkonnamõjud: veel enam, keskkonnamõjude ebavõrdne jaotumine Eestis suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Eesti edu infotehnoloogia vallas võiks aidata neid suundumusi leevendada. Samas näitab lääneriikide kogemus, et oskamatu rakendamise korral võib IKT hoopis keskkonna- ja ebavõrdsuse probleeme süvendada. Projekt keskendub kolmele Eesti sotsio-tehnilisele süsteemile – energia, transport, side – analüüsides nende ajalugu, otsides viise, kuidas suunata neid jätkusuutlikule ning õiglasele rajale, kordamata tööstusühiskondade vigu tehnoloogiate arendamisel, rakendamisel ja juhtimisel. Sellist uuringut võimaldab teha Suurte Siirete raamistik, mis analüüsib tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu. Eesmärk on pakkuda arendusettepanekuid kõigis kolmes süsteemis.
Vaata projekti veebilehte: suursiire.ut.ee