Mis on tööstuslik modernsus?
Järgnevalt tutvustame lähemalt tööstuslikku modernsust ja selle kitsaskohti ning arutleme selle ümberkujundamise vajaduse üle.
Tööstuslik modernsus
Kaks keskset teemat
Kaasegsed ühiskonnad põhinevad tööstuslikul modernsusel: kogumil tunnustest, mis puudutavad loodust, teadust ja tehnoloogiat. Need tunnused on niivõrd juurdunud, et neid leiab praktiliselt igast tänapäevasest tööstusühiskonnast. Näiteks neist on usk loodusvarade lõputusse asendatavusse, kalduvus keskenduda eri tehnoloogiate kasutamise tagajärgede reguleerimisele ning laialdane sõltuvus fossiilkütustest.
Üldistatult peegeldavad tööstusliku modernsuse tunnused kaht põhiteemat: 1) keskkond kui pimetähn ehk looduse tähelepanuta jätmine retoorikas, seadusloomes ja ressursikasutuses 2) liigne enesekindlus teaduse ja tehnoloogia osas, mis on ikka ja jälle viinud nendega kaasnevate tulevikulubaduste üle-, ohtude ala- ja mõjude väärhindamiseni. Tööstusühiskonna ajalugu on nende kahe suure teema kujunemise, kinnistumise ja kriisi lugu.
Loe rohkem
Miks on tööstuslik modernsus problemaatiline?
Sest mitmed tööstusliku modernsuse tunnused pole kaasja tingimustega enam hästi kohastunud.
Näiteks kui varem võis pidada mõistlikuks olemasolevate tehnoloogiate tekitatud halbade mõjude lahendamist uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga, siis geoinseneeria kasutamine kasutamine kliimamuutuste kiireks tehnopaikamiseks on äärmiselt riskantne. Seda põhjusel, et kaasnevate võimalike mõjude kiirus, ulatus ja ebakindlus on väga suur. Teine näide puudutab täielikku üleminekut taastuvenergiale ülemineku suhtes, mis võib optimistide sõnul oluliselt vähendada üleilmset energiavajadust. Ent sellised argumendid jätavad sageli tähelepanuta tagasilöögiefektid, kus kasvav nõudlus nullib tõhusamast tehnoloogiast saadava säästu.
Nii on tekkinud olukord, kus teaduse ja tehnoloogia lubavad ühe käega praeguse mitmikkriisi lahendada, teisega seda hoopis süvendades. Teisisõnu, tööstusliku modernsuse ajalooline pärand on hakanud kestlikku pööret takistama.
Kehvasti kohastunud tunnused
Liigne enesekindlus teaduse ja tehnoloogia osas, mis on ikka ja jälle viinud nendega kaasnevate tulevikulubaduste üle-, ohtude ala- ja mõjude väärhindamiseni
Loe rohkem
Tööstusliku modernsuse ümbermõtestamine
Filosoof Alfred North Whitehead on öelnud: „19. sajandi suurim leiutis oli leiutamise meetodi leiutamine.”
Meie teadustöö lähtub eeldusest, et kui tööstusühiskonnad soovivad praeguse mitmikkriisi keskel püsima jääda, pole leiutamistöö veel kaugeltki lõppenud. Selleks vajame aga tööstusrevolutsiooniga võrreldavat ulatuslikku muutust – Teist Suurt Siiret.
Nii peame selgitama, milliseid tööstusliku modernsuse tunnusjooni tasub hoida, millistest loobuda ning millised ümber mõtestada.
Hea uudis on see, et paljud tööstusliku modernsuse ümberkujundamiseks vajalikud alged on juba mitmesuguste niššide näol olemas. Praegu puudub meil aga tervikpilt sellest, kuidas neid omavahel ühendada. Kuidas on tööstuslik modernsus ajalooliselt kujunenud, kus on selle tunnuste ulatuslik ümbermõtestamine kõige tõenäolisem ning milliseid lahendusi selleks kasutada – neile küsimustele otsibki meie uurimisrühm vastuseid.
Uute valikuvõimaluste kujundamine
